Tuesday, December 16, 2008

"Isemeelsed"

Miks tahtsid lapsed omaette olla ?
Kas sina tahaksid elada ka niimoodi nagu nemad ?
Miks olid asjad leitud prügimäelt ?
Kas Maie oli kuri ?
Kas sinu arust tegelesid lapsed õigesti ?

Monday, December 15, 2008

H.Puki "Isemeelsed"

Õp lk 88 küsimused 1,2,4 vastused.

1)Et nad saaksid kõik koos oma mured minema saata ja olla koos kuskil kus oleks tõsiselt hea olla kus oleksid sõbrad koos.Neil on vaja ka kohta kus nad saaksid puhata ennast näiteks vanematest ja ka koolist.

2)Mina olen väga rahul, sest siin on nii palju võimalusi mida teha kas mängida piljardit, lugeda ajakirju või niisama arvutis olla või laua hokit mängida.

4)Mina arvan, et sellepärast, et nad tahavad olla kõik koos kuskil üksi, et nad ei istusks kuskil vanemate keskel.Neile meeldib rohkem isekeskne olla.

Sunday, December 14, 2008

Dialoog jutt

MSN-i ühisvestlus.
Kristjan- on 18 aastne kastan pruunide juustega inteligentne poiss.
Raffik- ta on on 17 aasatne poisslaps kes on ära rikkunud oma nooruse narkootikumidega.
Raili- 17 aastane lühemat kasvu tagasi hoidlik tüdruk.
RAILI: Tsauka, mis teete?
RAFFIK:Tsau, mina?
RAFFIK: Mina tulin just söömast.
RAILI:Kuulge kas keegi täna õue ei viitsi veel?
KRISTJAN:Aa kuulge ma viitsin kui keegi veel tuleb kuna muidu on nii igav.
RAFFIK:Ma võin tulla mul nagunii pole kedagi kodus, muidu igav hakkab.
RAILI: Mm , ohh lähme välja.KRISTJAN:Kuulge, aga lähme Raffiku juurde kui ta üks siis saab pidu panna ju.
RAFFIK:Minu poole võib küll tulla ju aga ärme siin eriti laaberda.
RAILI: No okk. Aga ma pean kell kümme kodus olema.
RAFFIK:Nii vara, haha, muidu minu juurde võib ööseks ka jääda kui tahate.
KRISTJAN:Ok aga ma võin su poole tulla kui lubad või tahad.
RAILI: NO okei ma siis võibolla jään. Kuna jahh..
RAILI: Okei näeme siis selle suure puu juures mis seal kooli juures asub. Näeme.
RAFFIK.Tsau ma minema nüüd ma hakkan ette valmistama.
Nii nad läksid kolmekesi Raffiku poole pidu korraldama.

Tuesday, December 2, 2008

Jutt

Mina kasutasin Mihkli märksõnaskeemi


Tegelased on Mihkel, Kristjan, Karl, Sander, Ron, Nele(Jutustaja)
Mihkel oli nagu iga tavaline koolipoiss, käis koolis ja tegi kõike muud, aga tal oli palju probleeme mis olid tõsised probleemid.Mihklil olid ka vanemad, isa kes töötas kogu aeg, ema kes oli haige voodis ja vend kes teda tõsiselt palju tüütas.

Oli aasta 2009 kui pidid tulema suvevaheaeg, selleni oli veel aega kolm kuud ehk oli siis märtsi kuu. Hommikul kui Mihkel läks koos Karli, Roni ja Sandriga kooli said nad olla koolis kõigest 5 tundi, sest keegi ole teinud koolile pommi ähvarduse.Kui kõik hakkasid koju minema kutsus Mihkel Sandri, Karli ja Roni enda juurde.Kui nad kohale jõudsid läksid nad kohe arvutisse ja tahtsid lugeda uudiseid kas kooliga juhtus midagi. Mihklil hakkas telefon helisema,kui ta vastu võttis sai ta aru, et see on Kristjan ja ta ütles"Mina tegingi koolile pommi ävarduse, mul on nendest õpetajadest kõrini ma ei suutnud seda enam",Mihkel ei suutnud midagi vastata.

Mihkli sõbrad hakkasid ära minema.Mihklil tekkisid kodus probleemid,sest tal oli saanud koolis kahe ja tal ei olnud see ainuke kaks tal oli neid nii palju peaaegu, et tavalisi hindeid polnud nähagi, Mihkel ei talunud seda enam ja põgenes kodunt ära.Mihkli vanemad muretsesid palju ja otsisid oma poissi taga, kuid ta väikevend teadis kus Mihkel olla võiks.Mihkel oli nimelt metsa koos vennaga ehitanud suure onni kus oli kõik sees toolid, padjad, tekid, pisikene pliit ja palju muud.Mihkel vabandas, et ta oli nii lollisti käitunud ja tahtis vanematega ära leppida.Nii hakkas ka Mihkel paremini õppima ja oli näha,et palju kahed kadusid kiiresti ära.


Vabandust kui Mihkel sulle midagi ei sobinud.

Slängi jutt

Ei ema ega isa pole veel koju jõudnud.Ann viib om a koolikoti oma tuppaja läheb mõttesse vaqjunult kööki.Ta on väsinud nendest saladustest ja intriigidest , mida viimasel ajal üle mõistuse kokku kipubkuhjuma. Mis on teoksil Gregoril ja Martenil? Mis põrguma äri see on , mida nad ajavad, miks on Marten nüüd selline imelik , mis lugu nende rahadega on? Miks ta algul laseb Gregorile öelda, et raha ei saa, siis aga lõpuks annab ikka järele? Pealegi on Annil hirm, hirm oma sõprade pärast. Kammon millese nad küll ennast mässinud on, mis tüüpidega see äri neil küll käib, et nuu dlausa nende elu ohus on?Mõte, et Gregor võiks surma saada, ajab tal kõhus kõik keerama.Ta kõnnib närviliselt mööda korterit ringi. Neil on abi vaja, see on selge. Kellegagi peaks rääkima, kellegagi aru pidama, mõne täiskasvanuga kes ehk sedasorti asjadest rohkem teab aga kellega? villem on kaugel võsul ja telefoniga ta juttu ei aja. Emal on niigi siiber nende viimase aja seiklustest ja pealegi vaevalt ta mõikab midagi taolisest äriajamisest. Peale kõige muu võib ema reageerida täiesti ettearvamatult, näiteks kohe politseisse tormata ja teatada, et tema tütre sõpru plaanitakse mõrvata. Isa? Mida teab sellistest asjadest pangatöötaja? Ja mida ta üldse teha saaks?

Tuesday, November 25, 2008

Mihkel

Monday, November 24, 2008

Slängid

Tšillima-Kuskil shoppamine rahaga.
Hängima-Kuskil kolama sõprade ringi olemine, ilma rahata.
Cool-Lahe, nt riietus
Look-Väljanägemine
Trend-Tänapäeva mood
Image-Pilt kellegist kas siis pildil või siis riietuse hindamine image ehk pilt inimesest.

Minu arust on need sõna lihtsad aga ka paljusid sõnu ma ise ei kasuta.Minu arust pole nende kasutusele võtt tähtis, sest neid kasutab inimene kes neid tahab.Aga kui keegi kasutab neid väga pidevalt siis need muutuvad juba tüütuks.Noored kasutavad neid sõnu pidevalt ja neile on see tavaline.

Tuesday, October 21, 2008

Noorsoo kirjandus

1)Aidi Vallik - "Kuidas elad, Ann?"
2)Aidi Vallik - "Mis sinuga juhtus, Ann?"
3)Aidi Vallik - "Mis teha, Ann?"
4)Barbi-Katrin Lõhmus - "Imesid juhtub harva"
5)Birk Rohelend - "Mina, Mortimer"
6)Diana Leesalu - "Mängult on päriselt"
7)Eduard Bornhöhe - "Tasuja"
8)Helga Nõu - "Kuues sõrm"
9)Helga Nõu - "Pea suu!"
10)Jüri Parijõgi - "Teraspoiss"
11)Kamille Saabre - "Mu kuninganna"
12)Ketlin Priilinn - "Maarjamäe kägu"
13)Kika - "Kuulsuse valus õppetund"
14)Ruth Assel - Sukk ja saabas"
15)Leelo Tungal - "Varesele valu"
16)Lehte Hainsalu - "Koerliblikas"
17)Lena Lilleste - "Köhi pappi, või muidu.."
18)Mare Sabolotny - "Kirjaklambritest vöö"
19)Meg Rosoff - "Nii ma nüüd elan"
20)Oskar Luts - "Kevade"

Monday, October 20, 2008

Sõprus

Sõprus on tore,
kui sul on sõbrad.
Sõbrad on kallid,
sa mängid nendega palli.


Sa sõpradega oled
omal vabal ajal.
Te käite igal pool,
poodides ja kinos.
Vahepeal sa ööbid
oma sõbra juuures,
teete palju nalja
ja joote kalja.


Su sõbrad on nii toredad,
nii lahked ja nii head.
Sa meeldid neile väga,
kui oled tubli ja hea.

Tuesday, October 7, 2008

Kokkuvõte

Nad andsid välja imeliku kirjaga ajalehti ja ma ei saa aru kuidas said inimesed sellisest kirjast aru.
Tänapäeval on ikka poole normaalsem kiri .See oli minu kokkuvõtte Perno Postimehest.

Perno Postimees

Perno Postimees ehk nädalaleht asustati 5.juunil 1857.Selle autor oli Johann Voldemar Jannsen.Perno postimees tuli välja ainult Pärnus ja see oli esimene ajaleht mis püsis läbi aastate.

Esimene väljaanne.

Tere, armas Eesti rahvas!
Mina, Perno postimees,
kuulutan maarahvale
kõik, mis sünnib ilmas,
annan teada sulle heaks
et ka sinna rahvas teaks ,
kuidas teil maailma maad
elavad ja tegevad.

Kummalised kuulutused,
riigi käsud,teadused,
sündind asjad, mälestused
ja kõik teised teadused,
Sündinud siin ehk teises riigis,
saad siin leiba siin riigis.
mis te kiri tead annab,
tagamehe kätte annab.

Tuesday, September 30, 2008

Tuesday, September 23, 2008

Margus Kasterpalu


Margus Kasterpalu korraldab Eesti teatri festivali «Draama». Mitte esimest korda. Probleeme tal jagub.

Miks aastaid rikkuda oma närve ja tegeleda selle kõigega?

Nende festivalide korraldamise käigus on mulle saanud selgeks ja kinnitust leidnud tõsiasi, et festival on tänu oma suurele formaadile üks päris hästi toimivaid võimalusi teater positiivses tähenduses ühiskondliku tähelepanu keskpunkti tõsta. Teater on oluline, eriti hea teater.

Hea teater peaks olema esile tõstetud, et inimesed võiksid aru saada, et kui millelegi on pühendatud palju aega, energiat ja tähelepanu, siis järelikult ei saa olla tegu mingi marginaalse ja väljasureva nähtusega

Eesti Teatriliit armastab hõisata, et Eesti on Euroopas teatrikülastuste arvult elaniku kohta Islandi järel teisel kohal. Kas see suhtarvuline näitaja elaniku kohta on tegelikult ka kriteerium, mille põhjal võib eesti teatri olukorda heaks pidada?

Tõenäoliselt ei ole, sest kui vaadata, mida siis ikkagi inimesed kõige massilisemalt vaatamas käivad ja kustkohast need publikuarvud kokku tulevad, siis mitte kõik asjad, mida vaadatakse, ei ole teatrikunsti pärlid.

Võib-olla on tõesti vaja võimalikult suurt massi inimesi teatrisse ajada lihtsalt seetõttu, et siis selekteeruks publiku hulgast osa, kes tahavad, suudavad ja oskavad vastata ka lavastajate ja näitlejate pretensioonikamatele väljakutsetele.

Teisest küljest on majanduslik külg, mis jälle käsib justkui kunstiliselt pretensioonikamate riskiprojektide tegemiseks teha ka publikumagneteid.

Festival toimub iga kahe aasta tagant. Kas on võimalik Eestis kahe aasta jooksul lavastunust panna kokku kunstiliselt tasemel festivali?

Kõik aastad ei ole muidugi vennad, aga põhimõtteliselt ma arvan, et on küll võimalik. Festivali, mille programmis on umbes 15 lavastust, mis on festivali võistlusprogrammi maht, kuna žürii-inimesed rohkem ära vaadata ei jaksaks, paneks kokku iga kahe aasta tagant küll.

Kui kahe aasta peale tuleb kokku umbes 200 uuslavastust, siis 15 neist on kindlasti ühes või teises mõttes nii tähelepanuväärsed, et nendest festival koostada.

Kui sa vaatad selle festivali programmi väliskülalise pilgu läbi, siis millised võiksid olla need märksõnad, mis kirjeldaksid eesti teatrit?

Ma olen siinkohal Ivar Põlluga nõus, kes kirjutab, et näitlejateatrit on Eestis piisavalt palju, aga ideeteatrit nagu õieti polegi. Välismaalane umbes seda arvatavasti märkabki.

See, mis ühiskonnas toimub ja mille peegeldus teater peaks või võiks olla, on ju piisavalt huvitav ja ka piisavalt närvi mustaks ajav. Miks teater sellega ei tegele?

Seda ma ei tea. Ma arvan, et idee ju siin ja seal sünnib, aga uued ideed ei ole alati lõplikult viimistletud ja nende vorm ei pruugi olla samuti selline, et teda ülevaatefestivalile tuua.

Festivali programmi saamise määrab ära ka mõne lavastuse puhul tema lühiajalisus. Nad ei püsi nii kaua alles, et neid üle kahe aasta toimuvale festivalile kokku korjata.

Aga miks teatrid ei suuda või ei taha teha oma tööplaane nii, et see nädal aega iga kahe aasta tagant saaksid kõik eesti näitlejad tulla ja oma kolleege vaadata?

Aga praegugi planeeritakse omi aegu juba nii, et jõuaks vähemalt festivali lõpetamiseks tagasi, kui mõned päevad ka vahele jäävad.

Tuleb teha selline festival, et näitlejad, teatriinimesed tahaksid sellel festivalil olla. Teistpidi ei saa olla, institutsioon ei saa sundida näitlejat ja öelda talle, isegi kui sa seal ei mängi, sest see oleks jabur.

Kui me ei tee head festivali, siis näitleja kasutab seda vaba aega muuks, läheb kas või aiamaale näiteks.

Nii et sellega on nagu igas valdkonnas – kaadrid otsustavad kõik.

Eesti teater – armastada või põlata. Konverentsi kokkuvõte