Tuesday, May 26, 2009

Sõnad

reserveerima-kinni panema, varuks hoidma Ma reserveerisin restoranis laua.
dubleerima-kahekordistama; teisikeksemplari valmistama Me dubleerisime sama lõiku.
imiteerima-matkima, jäljendama, järele aimama. Ta imiteeris Marti.
dekoreerima-kaunistama, ehtima. Pood oli ilusti dekoreeritud
demonstreerima-selgitavalt näitama, esitama v tutvustama. Me demonstreerisime uut masinat.
karakteriseerima-iseloomustama Ma karakteriseerisin teda kui hea inimesena.
motiveerima-põhjendama, põhistama. Õpetaja motiveeris meid.
kritiseerima-arvustama, vahel parem. Filmi kritiseeriti kõvasti
ekspluateerima-kasutama, käitama.me ekspluteerisime kääre
kalkuleerima-arvestama, kaalutlema.mina kalkureerisin pinginaabriga tunni ajal.
grimeerima-värvi, paruka jm abil nägu teisendama, jumestama.näitlajaid grimineeriti

Tuesday, May 19, 2009

Koomiks

http://pixton.com/ee/comic/stlmki5c

Tuesday, May 5, 2009

Sült -






Pulmakombed alates 19. saj kujunes välja rahvasuust kirjapandud pulmakombestik. Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel.

Pulmapidu peeti palju tähtsamaks kui ametlikku kiriklikku laulatust, viimane oli vajalik vaid asja seaduslikuks muutmiseks. Abielu sõlmimise keskseimaks ja otsustavaimaks toiminguks oli kombekohane tanutamine. Edaspidi ongi vaadeldud pulmakombeid alates 19. sajandist.





Millal võis abielluda?







Abielluda võis nagu ka praegu täisealiseks saanud inimene. Poisist sai aga mees ja tüdrukust naine alles peale leeriskäimist. Leer viis kokku omaealised poisid-tüdrukud ning tutvustas neid kogu kihelkonnarahvale.







Kosjad



Kosjad eelnesid pulmadele. Peale noormehe jõudmist abieluikka peeti perekonnaringis nõu, keda poeg peaks kosima.






PulmaLaud





 

Maausk

(Taara- Eesti peajumal)




(Taara)








Maausuks nimetatakse eeskätt eesti rahvausundi kristluse- eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usulist liikumist.


Maausuliste jaoks on maausk katkematu usuline traditsioon ning maarahva (eestlaste) pärimuslik omausk, millel on eriline osa eesti kultuuris. Kriitikute sõnul aga niisugune omausk hääbus 18. ja 19. sajandilhernhuutlaste ja teiste kristlike voolude survel peaaegu täielikult ning tänapäevane maausk on suurel määral rekonstruktsioon. Sellel seisukohal on näiteks Tartu Ülikooli usuteaduskonna ja Eesti Kirikute Nõukogu spetsialistid.



Erinevalt taarausust puudub tänapäeva maausul ühtne dogmaatika ja reeglistik. Peamisteks põhimõteteks on looduse ja esivanemate austamine. Maausuliste koondamiseks ja maausuliste huvide esindamiseks moodustati 1995. aastal usuline ühendus Maavalla Koda.



Maausku on koos taarausuga seostatud neošamanismiga.










Rahvustoidud.



Eestil, nagu ka paljudel teistel meie saatusega riikidel ei ole seda päris oma toidulauda
.Samuti nagu enamus Vene köögist tuleb tegelikult Prantsusmaa põhjatust kulinaarsest pärandist, kuuluvad ka Eestis „meie omaks" peetavad toidud sakslastele, rootslastele, taanlastele ja venelastele.


Kaks kõige iseloomulikumat rooga, mida ehk ainult meie omaks saab pidada, on mulgipuder ja kama. Sült on ideeliselt ka mujal leiduv kraam, kuid ka seda saab kauaaegse kasutumetoodika ja tootmisoskuste baasilt Eesti asjaks pidada. Leiduvad veel ka klimbid, sepik ning kört, kuid need on rohkem nagu lisandid või „häda-ajab-härja-kaevu" stiilis toidud ning eriti kuskile plakatile neid sättida ei tasuks.



Eestlaste toidukombed on igiammusest ajast olnud erinevad meie naabrite omadega võrreldes. Eestlane on alati olnud pisut selline „omade vastu kitsi, võõraste suhtes lahke" käitumismudeliga inimene. Ise aeti sisse körti ja jahu, kui aga majja sattus keegi võõras, rääkimata pidustustest, pulmadest või matustest, oli ikka naabrile vaja näidata, kui suure taluga tegemist ning mättasse löödi terve farmitäis loomi. Peaasi, et kehvikuteks ei peetaks.



Võrreldes näiteks venelasega tundub selline käitumine küüniline. Elada ise kehvikuna ning teistele pakkuda parimat. Venelasel võivad lapsed olla kasinalt rõivis, nurgas vedeleda vana VEF magnetoola ja mustvalge teler, kuid toidulaud on alati rikkalik. Elada tuleb endale, mitte teistele näitamiseks. Kuna aga meie rahva mentaliteet on juba selline, millest miskit head oodata ei ole, tuleb seda letargilist enesepõlgamist austada ning nautida seda, mida meie ajalugu meie kulinaarsest minevikust meieni toonud on.









Sült - on Eestis rahvustoit mida süüakse Eesti toidulauas koos perekonnaga kas siis mingitel tähtpäevadel või siis lihtsalt isu peale







Sunday, April 19, 2009

Lydia Koidula

http://docs.google.com/Presentation?docid=dckq7hxh_15f5fhfpg6&hl=en

Tuesday, April 14, 2009

Monday, March 23, 2009

Tuesday, March 3, 2009

Mardi jutt

Elas kord poiss kes ei lausund musta ega valget.Ta elas majas kus oli palju lapsi ja siis ka ema ja isa ja nad elasid kõik koos seal nagu silgud pütis.Mart ei suutnud enam nii elada ja läks laia ilma rändama.Tal oli kahe silma vahele jäänud see, et tema suured vennad ja õed olid juba nii suured ,et kõik hakkasid juba elama oma elu.Kui ta oli juba Põlvas sai tal raha otsa ja ta oli vaene kui kirikurott.Aga vahepeal oli juhtunud nii, et Mardile lõi välk pähe, ja ta oli nagu vorst koera kaelas ei seisnud paigal aina vudjas ringi.Ta pea oli segi kui pudru ja kapsad, aga tal oli mõistust minna vihma käest räästa alla koju.Ta oli täiesti liimist lahti, sest ta ei leidnud oma kodu ülesse ja selle ajaga oli ta täielikus pigis, sest ta oli röövinud poode ja poodnikud olid öelnud, et nagunii need kaubad leidnud uue omaniku ja ta pidi leiba luusse laskma pärast seda kui ta oli söönud nda toidu ära.Mart oli aga väga tore ja tark poiss ta teadis kus tema koduke ikka asub kui ta oli seigelnud 3 nädalat terve Eesti peal.

RAHVALUULE LÜHIVORMID: Kõnekäänud

1. ei lausu musta ega valget - on vait
2. mängib esimest viiulit - on täbaras olukorras
3. leidis uue omaniku - varastati
4. on pigis- on täbaras olukorras
5. pühkis tolmu jalgelt - lahkus
6. nagu hane selga vesi - ebameeldivast olukorrast veel hullemasse sattuma
7. võttis jalad selga - läks ära
8. nagu kass ja koer - tülis
9. kahe silma vahele jääma - ununema
10. nagu vorst koera kaelas - ei pea kuigi kaua vastu
11. leiba luusse laskma - puhkama
12. ei seisa pudeliski paigal - äärmiselt püsimatu
13. vaene kui kirikurott - väga vaene
14. liimist lahti - halvasti tundma
15. segi kui puder ja kapsad - täiesti segamini
16. nagu lepse reega - mõttetult tegutsema
17. nagu õlitatud välk - väga lihtsalt
18. vasikaga võidu jooksma - mõtetult tegutsema
19. nagu silgud pütis - väga kitsas
20. vihma käest räästa alla - läks ära

Tuesday, February 10, 2009

FR. R. Kreutzwald


1. Kus möödus Teie lapsepõlv?

Kadrina kihelkonnas, Virumaal.
2. Kas Te lapsepõlves kuulsite rahvajutte ja rahvalaule? Kes neid teile jutustas ja laulis? Kus?

Natukene. Enamasti ema või isa. Minu voodi kõrval.
3. Kus Te omandasite hariduse? Mis keeles toimus õppetöö?

Rakvere linna-algkoolis, see järel keisrikoolis. Saksa keeles.
4. Kas eesti poisi kohta oli ülikooliharidus tol ajal haruldane?

Jah.
5. Kas arstitöö Võrus pakkus Teile rahuldust?

Jah, see oli piisavalt huvitav.

6. Kust saite innustust ja mõtteid muinasjuttude kirjutamiseks?
Ema ja isa lugesid mulle palju teisi muinasjutte ja siis ma otsustasin, et hakkan ise neid kirjutama ja välja mõtlema.

7. Millal alustasite KALEVIPOJA kirjutamist?

1878
8. Loete Te KALEVIPOEGA oma elutööks?

Jah.
9. Missuguseid kokkupuuteid oli Teil ärkamisaja kultuuritegelastega
L. Koidula,
C. R. Jakobson jne

Muistendid

1. X=Metshaldjas
2.X=Katk
3.X=näkineid
4.=ussikuningas
5.X=luupainaja
6.X=vanakuri
7.X=libahunt

Tuesday, January 27, 2009

Küsimused ja Tunnused.

Tunnused

1)Paljudes juttudes on mõisnikud ja tema ilusad tütred nt Mõisnikul oli kolm tütar

2)Õnnelik lõpp, et õde äratas enda teised õed ellu.

Küsimused

1.Mis juhtus kahe tütrega?
2.Kes tappis tütred?
3.Mis läksid tütred mets otsima?
4.Kuhu ruumi ei tohtinud minna?
5.Miks tapeti tütred?
6.Kes jäi ellu?

Tuesday, January 20, 2009

Jutt


Muiste elas talus üks vanamees.Tema nimi oli Päss ja perekonna nimi Püss
Tal oli palju lambaid. Kõik nad olid valged ja karvased. Ükskord juhtus hirmus lugu Pässile kukkus puuriit peale aga ta jäi imekombel terveks, sest talle tulid appi tugevad lambad.

Abilised olid tugevad. Pärast seda läks lammas nimega Kaku laia maailma rändama. Ta käis läbi terve Euroopa ja need maad olid Saksamaa, Eesti , Soome , Rootsi , Venemaa , Läti ja Leedu
Lõpuks jõudis ta ikkagi tagasi Eestisse. Seal elas ta koos teiste lammastega. Nad said tuttavaks. See oli suur sõprus silmapilgust ta tundis, et on lõpuks leidnud omale õige koha elamiseks Kui nad ei ole surnud, siis elavad nad õnnelikult siiani. Sellest annab teada laut koos lammastega.

Jutt

Tuesday, January 13, 2009

Regilaul

Meil koplis kolmi põõsast:
üks oli marja põõsas,
teine on okkas põõsas,
kolmas väikene põõsas.
Sinisirje linnukene,
psikene pääsukene
lendas ses marja põõsas,
lendas ses okkas põõsas,
hakkas kulda armastama.
Siis hakkas pesa tegema.
Tegi kuu ja tegi aasta ,
tegi tüki härja aastal ,
nädaliku neljandat ,
veerandiku viiendat kuuda.
Siis hakkas mune munema. Munes kuu ja munes kaksi,
munes tüki nelja kuuda,
nädaliku neljandat kuuda,
nädaliku viiet kuuda.
Hakkas poegi haudumaie.
Haudus kuu ja haudus aasta ,
haudus tüki kolmat kuuda,
nädaliku pikukest
veerandiku lühikest .
Mis neist poegist saadanekse?
Üks sai päevaks peale ilma,
teine ku-uks alla ilma,
kolmas täheks taeva-aie,
neljas ilmale imeksi,
vikerkaareks veeremaie.