Tuesday, May 26, 2009

Sõnad

reserveerima-kinni panema, varuks hoidma Ma reserveerisin restoranis laua.
dubleerima-kahekordistama; teisikeksemplari valmistama Me dubleerisime sama lõiku.
imiteerima-matkima, jäljendama, järele aimama. Ta imiteeris Marti.
dekoreerima-kaunistama, ehtima. Pood oli ilusti dekoreeritud
demonstreerima-selgitavalt näitama, esitama v tutvustama. Me demonstreerisime uut masinat.
karakteriseerima-iseloomustama Ma karakteriseerisin teda kui hea inimesena.
motiveerima-põhjendama, põhistama. Õpetaja motiveeris meid.
kritiseerima-arvustama, vahel parem. Filmi kritiseeriti kõvasti
ekspluateerima-kasutama, käitama.me ekspluteerisime kääre
kalkuleerima-arvestama, kaalutlema.mina kalkureerisin pinginaabriga tunni ajal.
grimeerima-värvi, paruka jm abil nägu teisendama, jumestama.näitlajaid grimineeriti

Tuesday, May 19, 2009

Koomiks

http://pixton.com/ee/comic/stlmki5c

Tuesday, May 5, 2009

Sült -






Pulmakombed alates 19. saj kujunes välja rahvasuust kirjapandud pulmakombestik. Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel.

Pulmapidu peeti palju tähtsamaks kui ametlikku kiriklikku laulatust, viimane oli vajalik vaid asja seaduslikuks muutmiseks. Abielu sõlmimise keskseimaks ja otsustavaimaks toiminguks oli kombekohane tanutamine. Edaspidi ongi vaadeldud pulmakombeid alates 19. sajandist.





Millal võis abielluda?







Abielluda võis nagu ka praegu täisealiseks saanud inimene. Poisist sai aga mees ja tüdrukust naine alles peale leeriskäimist. Leer viis kokku omaealised poisid-tüdrukud ning tutvustas neid kogu kihelkonnarahvale.







Kosjad



Kosjad eelnesid pulmadele. Peale noormehe jõudmist abieluikka peeti perekonnaringis nõu, keda poeg peaks kosima.






PulmaLaud





 

Maausk

(Taara- Eesti peajumal)




(Taara)








Maausuks nimetatakse eeskätt eesti rahvausundi kristluse- eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usulist liikumist.


Maausuliste jaoks on maausk katkematu usuline traditsioon ning maarahva (eestlaste) pärimuslik omausk, millel on eriline osa eesti kultuuris. Kriitikute sõnul aga niisugune omausk hääbus 18. ja 19. sajandilhernhuutlaste ja teiste kristlike voolude survel peaaegu täielikult ning tänapäevane maausk on suurel määral rekonstruktsioon. Sellel seisukohal on näiteks Tartu Ülikooli usuteaduskonna ja Eesti Kirikute Nõukogu spetsialistid.



Erinevalt taarausust puudub tänapäeva maausul ühtne dogmaatika ja reeglistik. Peamisteks põhimõteteks on looduse ja esivanemate austamine. Maausuliste koondamiseks ja maausuliste huvide esindamiseks moodustati 1995. aastal usuline ühendus Maavalla Koda.



Maausku on koos taarausuga seostatud neošamanismiga.










Rahvustoidud.



Eestil, nagu ka paljudel teistel meie saatusega riikidel ei ole seda päris oma toidulauda
.Samuti nagu enamus Vene köögist tuleb tegelikult Prantsusmaa põhjatust kulinaarsest pärandist, kuuluvad ka Eestis „meie omaks" peetavad toidud sakslastele, rootslastele, taanlastele ja venelastele.


Kaks kõige iseloomulikumat rooga, mida ehk ainult meie omaks saab pidada, on mulgipuder ja kama. Sült on ideeliselt ka mujal leiduv kraam, kuid ka seda saab kauaaegse kasutumetoodika ja tootmisoskuste baasilt Eesti asjaks pidada. Leiduvad veel ka klimbid, sepik ning kört, kuid need on rohkem nagu lisandid või „häda-ajab-härja-kaevu" stiilis toidud ning eriti kuskile plakatile neid sättida ei tasuks.



Eestlaste toidukombed on igiammusest ajast olnud erinevad meie naabrite omadega võrreldes. Eestlane on alati olnud pisut selline „omade vastu kitsi, võõraste suhtes lahke" käitumismudeliga inimene. Ise aeti sisse körti ja jahu, kui aga majja sattus keegi võõras, rääkimata pidustustest, pulmadest või matustest, oli ikka naabrile vaja näidata, kui suure taluga tegemist ning mättasse löödi terve farmitäis loomi. Peaasi, et kehvikuteks ei peetaks.



Võrreldes näiteks venelasega tundub selline käitumine küüniline. Elada ise kehvikuna ning teistele pakkuda parimat. Venelasel võivad lapsed olla kasinalt rõivis, nurgas vedeleda vana VEF magnetoola ja mustvalge teler, kuid toidulaud on alati rikkalik. Elada tuleb endale, mitte teistele näitamiseks. Kuna aga meie rahva mentaliteet on juba selline, millest miskit head oodata ei ole, tuleb seda letargilist enesepõlgamist austada ning nautida seda, mida meie ajalugu meie kulinaarsest minevikust meieni toonud on.









Sült - on Eestis rahvustoit mida süüakse Eesti toidulauas koos perekonnaga kas siis mingitel tähtpäevadel või siis lihtsalt isu peale